Korduma Kippuvad Küsimused

Süsinikdioksiid (CO₂) ehk süsihappegaas on värvitu ja mitte-põlev gaas, mis siseruumides tekib peamiselt inimeste väljahingamisel. Ehk siis: CO₂ tekib paratamatult kõikides ruumides, kus inimene viibib.

Inimesed ise tekitavad. CO₂ tekib hingates: inimese väljahingatavas õhus on CO₂ kontsentratsioon ca 30000 ppm-i: seega, ruumides, kus tegutseb koos rohkem inimesi, kasvab ka CO₂ kontsentratsioon õhus kiiremini. Sellepärast on CO₂ mõõtmine eriti oluline just tiheda ristkasutusega hoonetes, nagu koolimajad, lasteaiad, kontorid, jne ja eriti hoonetes, kus puudub sundventilatsioon.

Inimene ei saa kohe aru, kui CO₂ tase on liiga kõrge. Kõrge CO₂ taseme puhul tunneme peale teatud aega ennast võib-olla unisena või tunneme, et me ei ole väga efektiivsed. Seega tuleks CO₂ taseme jälgimiseks kasutada selleks loodud sensoreid ja mõõtesüsteeme, mis annavad meile ülevaate ruumi tegelikust CO₂ tasemest.

Andur tuleb paigutada ruumis akendest ja ventilatsiooniseadmetest eemale, põrandast umbes istuva inimese pea kõrgusele. Andur peaks asuma lähimast inimesest 1-2 meetri kaugusel.

CO₂ tase ei saa olla liiga madal, inimene on harjunud väliskeskkonnas oleva tavapärase CO₂ tasemega, mis on tänapäeval umbes 420 ppm.

CO₂ taset on vaja peamiselt jälgida selleks, et saada aru, kui hea on õhu kvaliteet kindlas ruumis. Tubane õhk, mille koostises on vaid 0,1% süsihappegaasi, teeb inimesed uimaseks, 7–10% kontsentratsioon põhjustab peapööritust, peavalu, nägemis- ja kuulmishäireid ning mõne minuti või tunni jooksul teadvusekaotust. Just sellepärast jaksame me paremini töötada korralikult tuulutatud ruumides – ehk ruumides, kus CO₂ sisaldus õhus on väike (vt järgmine punkt). Suures kontsentratsioonis on süsihappegaas inimesele mürgine, kuid enamasti ei jõua me tavaruumides sellise tasemeni. 

CO₂ mõõtühik on ppm – inglise keeles “parts per million”, eesti keeles “miljondikosa”. Õues, puhtas õhus, on CO₂ kontsentratsioon tänapäeval umbes 420 ppm-i. Siseruumides loetakse tervislikuks CO₂ kontsentratsiooni alla 900 ppm-i.

Eesti Vabariigis on nõuded nii eluruumide kui ka avalike ruumide sisekliimale, lisaks on Vabariigi Valitsus kehtestanud siseõhu kvaliteedi nõuded koolieelsetele lasteasutustele (lasteaiad ja -sõimed) ning koolidele. Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet soovitab koolidel jt haridusasutustel tungivalt kasutada õhuvahetuse mõõtmiseks ja seiramiseks CO₂ andurit. CO₂ anduri näit peab TTJA soovitusel olema vahemikus 350 – 1000 ppm-i.

Siseruumide õhu kvaliteeti saab parandada läbi ruumi ventilatsiooni parendamise. Hoonetes, kus on sundventilatsioon tuleb võimalusel ventilatsiooni vastavalt häälestada või hooldada, näiteks sageli piisab juba ventilatsiooni filtrite vahetusest. Hoonetes, kus sundventilatsioon puudub või see on puuduliku võimsusega, saab avada akna. Kõikides hoonetes saab reguleerida ruumide kasutust selliselt, et üksikute ruumide õhu kvaliteet jääb soovitud tasemele. 

Mitmed viirused – sealhulgas COVID19 – levivad õhu kaudu. Nakatumine toimub kergemini, kui viirusosakesi on õhus rohkem. Kui õhk on puhtam, on viirusosakesi õhus vähem ja ruumis viibimine ohutum. Viirusosakeste sisaldust õhus ei ole tänase tehnoloogiaga veel võimalik mõõta ja nii ongi hetkel kõige lihtsam õhu puhtust hinnata mõõtes CO₂ sisaldust õhus. Puhas õhk = madal CO₂ kontsentratsioon = väiksem viiruste leviku risk. 

Kui hoone ventilatsioonisüsteemi pole võimalik parendada ega ruumi õhu vahetust parandada, arvatakse ekslikult, et õhu kvaliteedi saab korda (kvaliteeti saab parandada) ruumipõhiste õhupuhastite kasutuselevõtuga. Õhupuhasti aitab eemaldada ruumis olevaid ebapuhtuseid, nagu lendlevad peenosakesed või viiruse osakesed, kuid õhupuhasti ei vii ruumist välja CO₂, mida inimesed on ruumi tekitanud. Õhupuhastid on kallid (hind u. 2400-5500 eurot, sõltuvalt suurusest) ja nad ei asenda puudulikku ventilatsiooni – tagatud peab olema küllaldane õhuvahetus, kuna õhupuhastid ei suuda CO₂ õhust eemaldada ega too juurde puhast õhku.

Kuidas tuleks seadistada hoone ventilatsioon, et tagada hea õhukvaliteet ja minimeerida viiruste levimise riski?

Viiruste leviku tõkestamiseks peab ventilatsioonisüsteem hoone kasutamise ajal ning vähemalt kaks tundi enne ja pärast hoone kasutamist töötama maksimaalsel projekteeritud tootlikkusel.

Hoones, kus puudub soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon, tuleb ruume intensiivselt tuulutada – näiteks 15 minuti jooksul kui sisenetakse ruumi, kus teised inimesed on varasemalt viibinud, või vähemalt üks kord tunnis. Eriti just hoonetes, kus mehaanilist ventilatsiooni ei ole, tasub kasutada CO2 andureid, mille soovituslik näit epideemia tingimustes ei tohiks ületada 800 ppm. Kui anduri näit on üle 1000 ppm-i, siis tuleb teha paus ja ruume tuulutada. Ka uuemates hoonetes on soovitav tõhustada ventilatsiooni akna kaudu tuulutusega. *

Nõudluspõhise ventilatsioonisüsteemi (nn VAV süsteem) puhul mida juhitakse ainult CO₂ näidu järgi, tuleb süsteem ümber seadistada nii, et ventilatsioon lülitub maksimaalsele võimsusele kui CO₂ näit on 500 ppm-i. **

* TTJA juhend “Avalike hoonete ventilatsioonisüsteemide seadistamine ja käitamine viiruse leviku tõkestamiseks” (november 2020)

** TTJA teabeleht koolidele ja haridusasutustele, kuidas viiruse olukorras ventilatsiooni käitada (detsember 2020)

Olemaks kindel, et Sinu hoones on piisavalt puhas õhk, tasub alustada olukorra kaardistamisest – nn õhukvaliteedi-auditist. Thinnecti CO₂-audit kestab tavaliselt 1-2 nädalat – selle aja jooksul jõuavad Thinnecti sensorid igapäevases kasutuses ruumide õhu kohta piisavalt andmeid koguda, et (saaks) hinnata, millistes ruumides piisab ventilatsioonisüsteemi reguleerimisest (või ruumi kasutuse muutmisest) ning millised ruumid peaksid olema ka edaspidi pideva jälgimise all, kuna just seal (on) langeb õhukvaliteet regulaarselt ohtlikule tasemele. 

Püsijälgimisega ruumide puhul on liigse CO₂ kontsentratsiooni tekkimisel koheselt võimalik reageerida – kas tuulutades, ventilatsiooni reguleerides või suunates inimesed ruumist (ajutiselt) lahkuma.

Thinnecti andurid saadavad kogutud info automaatselt pilvetöölauale, kus jälgitavate ruumide sisekliima (CO₂ näit, temperatuur ja õhuniiskus) visualiseeritakse lihtsalt ja ülevaatlikult. Dashboardi saad kasutada nii arvutist kui nutiseadmest. Konkreetse ruumi andmetele pääseb ligi ka selle ruumi QR koodi skaneerides – QR koodi saab skaneerimiseks nähtavale  paigutada vastavalt vajadusele, kas ruumi sisse, ukse kõrvale vm. 

Lisaks sellele on igal Thinnecti anduril tuluke, mis annab ruumis viibijatele kiire ülevaate hetkeolukorrast. Tulukese värv näitab, milline on igal ajahetkel ruumi õhukvaliteet:

  • 🟢 – Ruumi õhk on puhas (CO₂ tase on kuni 800 ppm-i)
  • 🟡 – Ruumi õhukvaliteedi parandamiseks tuleks midagi ette võtta (CO₂ tase 800-1000 ppm-i)
  • 🔴 – Inimestel on soovitatav ruumist lahkuda (CO₂ tase üle 1000 ppm-i)

Anduri sees olev CO₂ sensor mõõdab õhukvaliteeti reaalajas ning anduril olev tuluke muudab värvi samuti reaalajas. Andur saadab õhupuhtuse-andmete kokkuvõtte pilvetöölauale iga 15 minuti järel. 

Lisaks CO₂ kontsentratsioonile näed pilvetöölaual või QR koodi skaneerides ka ruumide temperatuuri ja õhuniiskuse andmeid. 

Aku kestab umbes 1 aasta, ent kasutajad ei pea sellepäest muretsema: Thinnect hoolitseb, et andurid oleksid pidevalt töökorras