Õhk meie koolides

Mida saame teha, et seda parandada

Õhk meie koolides – selle jälgimine ja parandamine

 

Me teame, et siseruumide õhu kvaliteet on oluline nii heade õpitulemuste tagamiseks kui ka õhu kaudu levivate viiruste leviku piiramiseks. On selge, et kvaliteedi tagab oludele vastav küllaldane õhuringlus. Inimene tajub ja reageerib temperatuurile, kuid meil puuduvad meeled, mis annaks meile märku, et aeg on aken lahti teha või ventilatsiooni võimsust suurendada.

 

Joonis 1. Inimene oskab hinnata temperatuuri sobivust paremini kui õhu kvaliteeti

 

Õhu olukorra hindamiseks saab kasutada mõõteriistu, mis annavad meile aimu, mis toas toimub. Kindlasti iga spetsialist oskab mõõtmistulemusi hinnata ja kasutada. Tema teab mida tähendab, kui mõõteriist ütleb meile näiteks 1200 ppm või mida me saame teha, et olukorda parandada. Samuti oskab ta öelda kas olukord on paranenud peale seda, kui oleme teinud muudatusi oma keskkonnas? Tänapäeva oludes peaks olema suutelised jälgima õhukvaliteeti kõik inimesed, mitte ainult spetsialistid. Õnneks areneva tehnoloogia abil on see kõigile saavutatav. Vaja on teada ainult mõnda põhitõde.

 

5 põhitõde siseruumide õhukvaliteedist

 

Siseõhu kvaliteedi jälgimine on oluline

 

Kvaliteetne õhk siseruumides on oluline nii heade õpi- ja töötulemuste tagamiseks kui ka viirushaiguste(s.h. covid19) leviku piiramiseks. Uuringud on näidanud, et viirused levivad siseruumides väga efektiivselt aerosoolina, mis püsib õhus ka peale seda, kui haiguse kandja on ruumist lahkunud. 

 

Siseõhu kvaliteedi hindamiseks on lihtsaim meetod CO₂ anduri kasutamine

 

Siseruumi õhukvaliteedi ja ventilatsiooni efektiivsuse mõõtmiseks kasutatakse süsinikdioksiidi ehk CO₂ taset, mida mõõdetakse ühikuga ppm (parts per million – osasid miljoni ühiku kohta). Kuna inimesed hingavad välja suures koguses CO₂ gaase annab see hea ülevaate inimmõjust toale, ventilatsiooni suhtes. Madala hõivatusega ruumides võiks CO₂ tase olla alla 750 ppm, kõrge hõivatusega ruumides alla 950 ppm. Atmosfääris oli globaalne keskmine CO₂  tase aastal 2019 410 ppm,  seega see on hetkel looduslik tase, millega oleme harjunud. .

 

Siseruumides on võimalik jälgida CO₂ taset kasutades erinevaid andureid. Täpsete tulemuste jaoks tuleks rakendada CO₂ gaasi tuvastavaid sensoreid, mitte sensoreid, mis mõõdavad kõiki lenduvaid orgaanilisi ühendeid (VOC – Volatile Organic Compounds). VOC sensorid reageerivad sarnaselt tuhandete orgaaniliste ühendite peale ning CO₂ taset on võimalik selliste sensoritega vaid kaudselt hinnata.

 

Eeldades, et oleme juba rakendanud CO₂ anduri tuleks hakata seda infot koguma. Seetõttu on mõistlik rakendada CO₂ sensoreid, mis on võimelised andmeid talletama ning võimaldavad kogutud näitude keskset analüüsi. Kui meil on vajadus näiteks jälgida suuremat hoonet, siis on võimalik analüüsida terve maja ning iga ruumi tegelikku olukorda, mis omakorda annab meile võime hinnata mida vaja teha ning hiljem ka näha mis mõju meie tegevusel on.

 

Joonis 2. Pilvepõhise jälgimissüsteemi ülesehitus, kus andmeid kogutakse ruumidesse paigutatud sensorite abil

 

CO₂ andurid tuleks paigaldada inimese pea kõrgusele igasse ruumi

 

Õhuringluse hindamisel on tähtis CO₂ taseme mõõtmise koht. Keerukamate automaatsete ventilatsioonisüsteemides mõõdetakse keskmist CO₂ taset kogu hoone kohta. Säärane keskmine väärtus aga ei kirjelda olukorda ühe klassi või ruumi tasemel. Näiteks maja kus on 2 tuba, ühes on CO₂ tase 1200 ja teises 400, süsteemi jaoks on keskmine 800, mis ei anna tegelikult infot hoone olukorra kohta. Hea tulemuse saamiseks on mõistlik paigaldada CO₂ sensorid igasse ruumi inimese pea kõrgusele, mis võimaldab mõõta õhu kvaliteeti seal, kus inimesed hingavad.

 

CO₂ andurid peaksid suutma andmeid keskselt salvestada ja võimaldada kogutud lugemite analüüsi

 

Omades ülevaadet kas ühest toast või tervest hoonest, saame langetada otsuse kas õhk on kvaliteetne või mitte. Juhul, kui õhuringlus vajab parandamist, saame reageerida sellele aegsasti ja reguleerida ventilatsiooni või avades aknaid. Käsitsi juhitavaid ventilatsioonisüsteeme on võimalik automatiseerida, kui seda soovime. Automaatne juhtimine on soovitatav, kuna see tagab õigeaegse reageerimise, et kvaliteet oleks soovitud tasemel. Automatiseerimine aitab ka kasutada vähendada ventilatsiooni energiatarvet, säästes kulusid ja vähendades hoone ökoloogilist jalajälge. Kui ruumide ventilatsiooni parandatakse akende avamise teel, siis annab täpne CO₂ taseme jälgimine info millal ja kui kauaks aknad avada ning millal on ohutu taas siseneda.

 

Jälgides pidevalt siseruumide õhu kvaliteeti, on võimalik välja töötada tegutsemisjuhised iga hoone ning iga ruumi kohta, tagamaks optimaalset õhu kvaliteeti.

 

Lisainfot Thinnecti siseõhu kvaliteedi jälgimise lahenduse kohta.

 

Saamaks ülevaadet, kuidas kirjeldatus lahendus töötab, saab lugeda ülevaadet “Siseruumide õhukvaliteedi jälgimise ja targa ventilatsiooni rakendamine Kohtla-Järve lasteaias “Karuke”

 

Sisestades oma andmed, saadame teile artikli mis avab rohkem siseõhukvaliteedi parandamise võimalusi, mõjusid ja jälgimise küsimusi.